Eesti nahkhiired
selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike-
käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad.
Talimagajad Eestis on leitud 11 liiki nahkhiiri, kes kõik
toituvad putukatest. Saagijaht toimub tavaliselt
õhtuhämaruses pärast päikeseloojangut või mõnikord ka
hommikul enne päikesetõusu.
Eri nahkhiireliikide toidulaud ei pruugi sugugi samasugune
olla. Eelkõige sõltub see looma suurusest ja lennutüübist.
Tilluke kääbus-nahkhiir toitub sääskedest ja kihulastest,
suurkõrv aga suudab püüda mitte ainult lendavaid, vaid ka
puuokstel istuvaid putukaid.
Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga
jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus
ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena
kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid,
pesakaste, sillaehitisi.
Putukatest toituvad nahkhiired on meie kliimavöötmes kas
rändava eluviisiga, näiteks suurvidevlane lendab talveks
annaabi.ee 
