Uurmismeetodid psühholoogias
soovivad vastata (näit. ajalehtedes avaldatud küsitlused).
Eesmärgipärase (purposive) mittetõenäosusliku valiku puhul valitakse küsitletavad valimisse mingite omaduste alusel (näit. mingi ala
ekspert).
Tõenäosuslikke valikumeetodeid, mille puhul igal populatsiooni liikmel on teatud tõenäosus sattuda valimisse, võib jagada lihtsateks
juhuslikeks valikuteks (simple random sampling) ja kihtvalikuteks (stratified random sampling).
Lihtsa juhusliku valiku puhul on kõigil populatsiooni liikmeil (täpsemalt - valikufreimis ehk nimekirjas olijail) võrdne tõenäosus
sattuda valimisse.
Kihtvalimi puhul jagatakse populatsioon kõigepealt kihtideks (näiteks mehed/naised; haridustaseme järgi, üliõpilased teaduskondade
järgi jms.), seejärel tehakse juhuslik valik iga kihi sees, mis võib olla kas kõigist kihtidest võrdse suurusega või proportsionaalne
kihtide suurusega.
Küsitlusviis
annaabi.ee 
