Keskaja filosoofia
Õde ja vend mõiste- sellega väljendati nagu,et kõik on võrdsed ja nii. Kristluses
puudus rahvuse idee, kristlus oli rahvusülene religioon. Matteuse evangeelikumi
lõpus on kirjas: "Minge kõiki maailma, kuulutage kristlus kõikidele vms" meie
vaimne päritolu, iga inimene võib olla osa sellest väljavalitusest. Kristluses
puudusid seisuslikud vahed, leiti , et see on suunatud ka neile, kes on tõrjutud
teiste ühiskonnagruppide poolt. Esimesed kristlased olid eelkõige ük
madalamatest kihtudest: orjad, vaesed... kristlus oli mõnesmõttes vaimnereligioon,
mis algas alt poolt kihtudest pihta või nii.
3. inimene ja maailm
Inimese elu eesmärk on siinpoolses elus, no õnne peab siin leidma. Selles elus pidi
võimalikult hästi end sisse seada. Kuna nähakse, et inimesel on olemas side
teispoolse jumalaga, jumal, kes on transendentne Jumal, siis see toob endaga
kaasa kõige ilmaliku eitamise. Vastandamine- jumalik maailm ja see maailm, kus
me elame