"kihtpoorsetest" - 1 õppematerjal

Konspekt 2009 geoloogia

) moodustasid tollase Gondwana põhjaserva. Devoni ajastu lõpul põrkus see piirkond kokku Laurussia mandriga. Kokkupõrke tagajärjel hakkasid kerkima Kesk-Euroopa mäestikud (Ardennid, Reini kildamäed, Tüüringi mäed, Sudeedid jt), mis põhiliselt kujunesid välja Karboni ajastul. Elustik Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevad rifid, hõlmates mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid ka primitiivsed kahepaiksed loomad. Devoni ajastul sai alguse Maa asustamine maismaataimestikuga. Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede ­ ürgraigastega. Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed