"kihtpoorsete" - 1 õppematerjal

Konspekt 2009 geoloogia

India ja Antarktis jäid põhiosas parasvöötmesse. Baltika jäi kogu Siluri jooksul palavvöötmesse. Püsivalt soojaks läks maakera kliima Siluri ajastu teisel poolel, mil jääajad lakkasid. Keskmine temperatuur ületas tänapäevast kuni 10 kraadi võrra. Mandrite asend Siluri ajastu keskel, ca 425 Ma eest (www.scotese.com). Elustik Siluri ajastul ei täienenud mereelustik suurel määral uute loomarühmadega. Meredes kasvas korallide ja peagi väljasurnud kihtpoorsete käsnade ehk stromatopooride mitmekesisus ning osatähtsus riffide moodustamisel jõudsasti. Tekkisid esimesed tänapäevastega võrreldavad, sadade kilomeetrite pikkused vallrahud ehk barjäärrifid, mis esinesid Ameerika Suure Järvistu piirkonnas, Kanada Arktikas, Baltimaades Uurali läänenõlval ja mujal. Okasnahksete seas loovutasid primitiivsemad, varreta merikerad, juhtpositsiooni pikavarrelistele meriliiliatele (krinoiididele). Lülijalgsete