1953. aastal naasis ta Jaapanisse ning lõi oma ,,Dojo"(klubi), kus hakkas õpetama Karate-d. 1956.aastal kolis ta oma klubiga Ryokko Ülikooli, kus lõi oma loodud võitluskunsti, "Kyokushinkai Karate". Peagi sai sellest võitluskunstist populaarseim sport Jaapanis. Kogu oma järgneva elu pühendas ta reisimisele ümber kogu maailma ning laiendades "Kyokushinkai Karate"-d. Tehnika ,,Kyokushin Karate" tehnika koosneb kolmest põhielemendist: Kihon( põhitehnika), Kata( vormharjutused) ja Kumite( paarisharjutused). Erinevalt mõndadest võitluskunstidest, pole ,,Kyokushin Karate"-s treeningutel kasutusel käekaitsmeid ega kaitseriietust(välja arvatud võistlustel, kus on kasutusel käe-, jala-, hamba- ja kubemekaitsed) . Varasematel ,,Kyokushin Karate" turniiridel olid lubatud löögid kätega vastu pead, mis suurendas võistlejate peatraumat, seetõttu keelati need ära. Samas aga on lubatud löögid jalgade või põlvedega
Õpetajale kummardatakse alati pärast seda, kui ta on uut tehnikat ette näidanud või paaristoiminguid suunanud. DOJO KUN DOJO KUN tähendab dojo reegleid. Need koosnevad vanadest jaapani juhistest- õpetustest, milles suunatakse dojos käitumist, treenimist ja kunsti elada. Iga harrastaja peab reeglitega tutvuma ja pürgima nende elluviimisele ka isiklikus elus. Dojo kun sisaldab järgmist: - ära murra lubadusi. Treeni alati positiivse suhtumisega. Ära unusta vaimu (kihon seishin), mis treenib su meelt ja tugevdab su tahet selleks, et võiksid viia kõik alustatud asjad lõpuni. - Kui tuled dojosse, tee kummardus. Puhasta oma meel kõigest muust, keskendu, ole tagasihoidlik, säilita dojo pühadust. Hoia vaim tugevana. Kui annad järele, sured. Treenimise mõtteks on : - lisada mõlemapoolset sõprust, arendada oma meelt, tugevdada tervist ja õppida tehnikaid mitte vaenlase, vaid iseenda võitmiseks. Sellise hinge leidmine treeningutes on tähtis;
annaabi.ee 
