Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin
Sisemine rakkude mass
diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti
sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult
implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad
primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed
hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi
moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud
veresooned.
Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest,
basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on
hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest.
Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise
trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi
kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on
platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion
ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on
annaabi.ee 
