Kuritöö ja karistus
Lõpuks Pulheeria Alexandrovna ütleb oma pojale, et nii tema kui ka Dunja on varsti St. Peterburis, et olla
koos Luziniga, kes leiab neile sobiva pinna elamiseks ning ema lubab pojale saata rohkem raha niipea, kui
ta seda laenata saab.
Peatükk 4
Raskolnikov leiab, et Dunja ei abiellu eales enda ohverdamiseks venna nimel. Ta järeleandmatult keeldub
sellisest ohrvist öeldes: ,,Kuni mina elan, seda abiellu ei toimu".
Edasi näeb ta Luzini kurja ja nõelava inimesena, kes lubab oma kihlatul ja tolle emal sõita talupoja
vankris 17 vertsa ja kolmanda klassi vagunis rongis. Siiski ei ole tal kuhugi pöörduda, et sellist
häbiväärset kontakti hävitada.
Mõeldes Dunja lambivalguse peale näeb ta 15 aastast tüdrukut kõikumas mööda tänavat mõeldes, et too
on kas purjus või narkouimas. Seda noort tüdrukut jälitab keigarlik ja paks mees; selle mehe plaanid
tüdruku suhtes on ilmselged. Raskolnikov segab vahele. Politseinik saabub ja nad saavad tüdruku
taksosse
annaabi.ee 
