Minevikus toimunud sündmused
12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks.
Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld
(suvivili, talivili, kesa)
8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus.
1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala
esimesena maakaardile.
Suhted Naabritega
12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti
oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud.
12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked)
Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia),
Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale.
12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased.
Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine