Antiikkirjanduse konspekt
tuleb pidada algtuumaks.
Homerose küsimuses on tekkinud laialdane kirjandus, kuid Homerose eeposte tekkeprobleemi ei saa
siiski pidada lahendatuks. Tõestatuks võib pidada järgmist: 1. Homerose eepostes ilmneb ühtsus, mis
seob kummagi teose kunstiliseks tervikuks. Ühtsus ja terviklikkus avalduvad niihästi süzee käigus
kui ka tegelaste iseloomustustes. 2. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ainestikus esineb kihitusi eri aegadest,
alates Mükeene ajajärgust kuni 8.-7. Sajandini e.m.a. See tõendab suulise eepilise traditsiooni
katkematust. 3. Kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib eepostes täheldada
vasturääkivusi, ebaühtlast, lõpuni viimata motiive jms. 4. Väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid
väikelauluteooria põhiväidet, nagu oleksid eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel,
tuleb pidada ekslikuks