Eesti rahvakalender
Aja
jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist).
· Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19.
sajandist.
· Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud
seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja
loodusnähtuste rütmilisus.
· Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele
uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik.
RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega
arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni.
· Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid.
· Aasta jagunes: suviseks ajaks (5 kuud) tehti põllutööd, kari oli väljas. Jüripäevast 23.
annaabi.ee 
