Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia. Kõrgema
sotsiaalse staatusega indiviidid ja grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse (neil on
olemas: rikkus, relvajõud, teatud päritolu, nahavärvus jne.) Madala staatusega
inimesed ja rühmad on ühiskonnas aga tõrjutud seisundis. Sotsiaalset tõrjutust võivad
põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või
arengupuuded.
Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem
sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.
Sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse
süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (n: maalt linna, ühest majandusharust
teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist
kõrgklassi). Mobiilsus on suurem Põhja-Ameerikas ja Kesk- ning Ida-Euroopa
riikides. Prantsusmaal ja Indias on liikumine, eriti horisontaalne, suhteliselt