otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne ja oskas liialt hästi eesti keelt. Lasnamäelt ei saanud, aga paljude arvates normaalseid inimesi tulla. See on ilmselge näide, mis näitab, kui halvasti
subjektid on kofederatsiooni moodustanud riigid. Riigi valitsemis vormid: 1. Monarhia : riigipead ei valita vaid saab isik kellel on selleks sünnipärane õigus 2. Vabariik: Riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Ühiskonna tuntumad teooriad Karl Marxi teooria: Selle aluseks on omandi suhted. Elanikkond on jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi: 1. Kodanlus (omavad tootmis vahendeid) 2. Palgatöölised Max Veberi teooria: jagas ühiskonna kolmeks kihistumis astmeks: 1. Majanduslike ressurside järgi kihistub elanikond. Kõrgklass,Kesklass,Alamklass. 2. Kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi. 3. Poliitiline kihistumine.(milline on kellegi juurdepääs võimule) Talcot Parsonsi teooria: jagas ühiskonna sammuti kolmeks: 1. Kvalideet: inimese teatud omadused ja oskused. 2. Täitmine: kuidas inimene täidab endale võetud rolle:kas oskuslikult kuidagiviisi või halvasti. 3
annaabi.ee 
