t et sisaldab fosforit. Tahke väetise proovid: 4. Panin tahket väetist katseklaasi, lisasin juurde 10%-st NaOH lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi. Katseklaasist eralduv ammoniaagilõhn viitab ammooniumühendite sisaldusele väetises. Minu proovis polnud lõhna tunda, s.t et ei sisalda ammooniumühendeid. 5. Panin portselankaussi tahket väetist. Kallasin peale HCl-i. Eralduma peaks CO2 ning toimuma kihisemine, siis on tegemist keemisega. Minu proov ei kihisenud. Kokkuvõte: Proov nr. 15 sisaldab nitraatühendeid, fosforit ja sulfaatioone. Keemine puudub.
Seal me võtsime paljandist viis punkt(kõrgus, kaugus ja nurk). Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS, laserkaugus- ja nurgamõõtja, mõõdulint, foto ja videoaparaat, pliiats. Kuna keelatud oli viibida ohtliku nõlva all, siis pidime mõõtmisi teostama distantsilt. Teiseks ülesandeks oli vaja määrata kivimeid nende välitunnuste järgi. Abivahenditeks olid: Lahjendatud soolhape. Meil oli 2 kivi lubjakivi ja dolokivi. Lubjakivi peal hakkas soolhape vahutama. Dolokivil ei kihisenud soolhape. Sellest saab järeldada, et dolokivi on palju kõvem, kui lubjakivi. Peale seda katset hindasime ka silma järgi erinevaid kihte. Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5). Tüüpilisemad elemendid on astang, lagi, põhi, serv, puistang, kraav, veekogu, tranšee, strekk, šaht, šurf, tee, ramp.
annaabi.ee 
