Maateadused I kordamisküsimused
kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks);
· batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega
intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2;
· stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2;
Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam-
vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega.
Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu.
26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani
lõõris.
Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib
reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige
tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega