Eesti sotsiolektide seisund
erinevusi.
Neljandaks, loomulikult on need uurimused olulised ka keelestrateegia seisukohast.
Sotsiolektiliste uurimuste põhjal on võimalik prognoosida tegelikult eesti keele muutumise
suunda, tehes kindlaks, millised sotsiaalsed rühmad mõjutavad tegelikult eesti keele
muutusi ja millised reaalajas esinevad sotsiolingvistilised erinevused on nendega seotud,
olles seega keelemuutuste kandjad. (Loomulikult võivad keelelised kihierinevused tulla nii
väiksed ja teadvustamatud, et see probleemistik ei hakka omama keelestatreegia
seisukohast tähtsust. Kuid see on ainult üks hüpotees. Kuidas läheb asi tegelikult, saame
öelda ainult peale vastavaid uuringuid.)
Viiendaks, eriti oluline oleks uurida Tallinna keelt ja tallinlaste keelelisi hoiakuid, kuna on
küllalt usutav, et just nemad määravad tugevalt eesti keele muutumise suunad. Selleks on
otstarbekas luua rühm, milles osaleksid nii Tartu kui Tallinna lingvistid.