"kihelkonnavanemateks" - 1 õppematerjal

muinasaja kordamiseks leht 10 klass

Muinasaja ühiskonnakihid: 11.-12.saj oli Eesti elanikkond suhteliselt ühtne. Suurema osa tollasest elanikkonnast (u 120 – 150 tuhat inimest) moodustasid vabad põlluharijatest ja maaomanikest lihtkogukondlased. Koos arutati tähtsamaid küsimusi rahvakoosolekutel, rajati ühiselt linnuseid ning kasutati ühisvalduses olevat heina- ja karjamaad. Lihtkogukondlaste hulgast oli selleks ajaks esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad ülikud, kes olid valitud küla- ja kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n “Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje, keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena.