Reformatsioon
Preestrite hulgas oli kohalike osa
veelgi suurem.
Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid. Igat altarit pidi
teenindama oma vaimulik. Usinasti lasid altareid asutada rikkad perekonnad,
tsunftid ja muud vennaskonnad, et vaimulikud seal iga päev nende
hingeõnnistuse eest palvetaks.
Usuelu maal. Kuigi piiskopkondade keskustes töötas arvukalt vaimulike ja
nende abilisi, lasus suuremahuline hingekarjastetöö maal siiski
kihelkonnapreestritel. Keskaja vältel kihelkondade arv kasvas ja nii oli neid
Eestis XVI sajandil 97.
Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Sageli asutati kihelkonna
kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri
asendajad - vikaarid.
Preestrite ülalpidamise kindlustasid neile eraldatud maalapilt saadud tulud,
mõisast maksvat kirikukümmnis ja koguduseliikmete annetused. Kuna Liivi ordu