· Püha Birgitta on... Rootsi kristlik pühak; Birgitiinide ordu asutaja; üks olulisim Rootsi keskaegne kirjanik; kuulus kui imetegija ja vaestele kaasatundja; leskede; Euroopa ja Rootsi kaitsepühak. Elukäik · Birgitta Birgersdotter sündis 1303. aastal Rootsis mõjukasse perekonda. · Nime sai tõenäoliselt iiri pühaku Brigida järgi. · Lapsepõlvega on seotud mitmeid legende: Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi. Elukäik · Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma.
· Sageli juhtisid vaimuliku elu ka väljaspool oma ala · Toomkapiitel · Tähtsaim kiriku juurde kuulunud institutsioon · Tegutses toomkiriku juures · Koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust · Viisid läbi missat · Juhtivaks vaimulikuks oli praost · Tähtsamaks ülesandeks oli piiskopi valimine · Oli ka nõuandvaks organiks · Sekkusid sageli omakasu eesmärgil ilmalikku ellu Usuelu eestlaste seas: · Peamiseks kontaktiks oli kihelkonnapreester · Sageli vaimulikuhariduseta ja ei möistnud kohalikku keelt. · Tähtsamaks ülesandeks 7 sakramendi läbiviimine - Ristimine - Leeritamine - Armulaud - Pihtimine - Laulatamine - Preestriks pühitsemine - Viimne vöidmine Liivi sõda 1558-1583(95) Eellugu: · Poliitika olukorra pingestumine · Skandinaavia riikide tugevnemine · Taani huvid löunas · Rootsi huvid Läänemerel ja idas
Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et
annaabi.ee 
