Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
Kuna
25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid
toimuma järgneval päeval, 26. märtsil, kuigi see oli harilik nädalapäev, kolmapäev.
Konsistoorium lubas 26.märtsil jumalateenistust pidada. Nõnda panid ametliku aluse
26.märtsi pühitsemisele Liivimaa kirikujuhid, ent avalikkusele püüti näidata, et algatus tuli
talupoegade ringkondadest.
Pidustuste eeltööd Tartus algasid varakult: 9. veebruaril peeti Maarja kihelkonnakoolimajas
vallavanemate ja vöörmündrite nõupidamine, mis määras 25. märtsiks kirikliku ja 26.
märtsiks ilmaliku pühitsemise. Pidustustel pandi valitsema eesti keel; eestlaste ja sakslaste,
maa-ja linnarahva vahelt pidid selleks puhuks langema kõik vaheseinad.
Asuti hoolikalt eeltöid tegema, eriti kontserti ette valmistama. Rahvast rusus aga
vaesusehäda, nii et mõned tahtsid pidusöögi ära jätta ja vastava summa vaestele anda. J.V.