Uuesti asutati külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893- 1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921- 1924 puidust gümnaasiumihoone Pikk tn 1. Algkoolimaja sai juurdeehituse 1938. a. Nõukogude ajal ühendati need koolid keskkooliks. 1995. a muudeti keskkool gümnaasiumiks, kus õpib üle 400 õpilase.
hobusele,vankrile ja lehmale. Samuti jäi meelde hetk, et saarel ei saanud vastutulijad nende teeküsimisest aru . Tarvis oli rootsi keel selgeks õppida. Sellega hakatigi kohe tegelema. Helilooja isa elulookirjeldusest loeme: ,,Esimesel aastal oli rootsi keele õppimine peaasi. Elanikud oskavad vähe eesti keelt, lapsed ei oska sugugi. Prooviaasta palk oli 100 rubla valitsuse poolt, kõrvalt teenisin 40 rubla. Teisel aastal sain täie palga 250 rubla. 1898.a ühendati Fällarna kool kihelkonnakooliga ühte; seega sain köster-kooliõpetajaks. Kirikus oli igal pühapäeval jumalateenistus, igale rahvuse liigile oma keeles, s.o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti noorema venna Kirilli muusikahuvi ja innustus oli nii erakordne, et jäi silma linna
annaabi.ee 
