R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja
millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid
väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo
kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt
kandma; et haritud eestlane oma rahva peale ,,üle õla ei vaataks" ning et ei tohiks leppida vaid
valla-ja kihelkonnakoolidega, vaid tuleb asutada ka kõrgema astme koole. Küll mõistsid seda
kuulavad saksad, et Hurda poolt esitatud soovid on juba täitumas ning võisid vaid
pahameelest tõdeda, et see sugu, keda nad olid harjunud oma jalgade alla tallama, hakkas
kõnelema ja mõtlema mingist iseseisvast haridusest. Eesti rahva sümpaatia kuulus aga vene
rahvale, vastupidiselt sunnitud sõpruseavaldustele baltisakslaste aadressil. Talurahvas
annaabi.ee 
