18.sajandi Eesti ülevaade
aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega
seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.
Eestimaa vabad talupojad moodustasid vallakogukonna, (eestikeelsetes seaduseraamatutes
nimetatakse neid kogudusteks), mille valitsemiseks valiti kogukonna eestseisja ehk
vallatalitaja, vallakohtud kaotati ning nende asemel hakkasid talupoegade asju madalaima
instantsina lahendama kihelkonnakohtud (kihelkonnakoguduse kohtud). Pärast talupoegade
pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud.
Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus,
samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell)
said isegi mõisarentnikud.
1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja
annaabi.ee 
