Kalmistute mõju keskkonnale - projekt
kuuesaja erineva usulise taustaga ja suurusega kalmistu. Lisaks on hulganisti
sõjahaudasid, endiste vangilaagrite juures olevaid matmiskohti jms. Kahjuks praegu
Eestis ametlikku andmebaasi kalmistute kohta ei peeta. Muinsuskaitseameti poolt on
kultuurimälestiste registrisse kantud surnuaiad, mis on kuulutatud ajaloomälestisteks (sh
kõik enne 1940. aastat asutatud surnuaiad). Levinuim kalmistutüüp Eestis on luterliku
taustaga kihelkonnakalmistu. Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele
kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni
kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast.
Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest
oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses
suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist
tähendust kaotama
annaabi.ee 
