"kihelkondliku" - 1 õppematerjal

Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918

esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu.