Eesti mõisad
Esinduslikumad neist on
keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki
on liigirikas metsapark.
(Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii
puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi -
seminare konverentse, pidusid jne.)
Asukoht
Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal
jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile.
Fakte
o Lossil on 168 akent ja igas toas on erinevad aknad.
o Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel
hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks
tõusnud 149-ni.
o Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel
annaabi.ee 
