töö, sest kõik lapsed lähevad ära - üldiselt oli Vargamäe naabrite vahel kõik rahulik, sest mõlemad peremehed olid olukorrast löödud - ka Maret tahtis mehele minna, vigase jalaga Sassile, isa oli poisi suhtes umbusklik, kuid Maret oli valmis isa heakskiitu ootama, lõpuks nägi Andres tütres Krõõta, leebus ja leppis - majapidamisse tuli võtta uus tüdruk, sest mõlemad vanemad tütred olid kosja läinud, Indrek abielluma ei kihelenud, ta elas köstri juures ja teda huvitasid raamatud, mida köster talle soovitas, neist ta küll eriti aru ei saanud, kuid luges siiski, - kord tuli köstrile külla tema tütretütar, kes noormehele meeldima hakkas, Indrek tahtis näidata oma sõnaosavust, kuid ei leidnud õiget hetke - Indrekul läks kõht tühjaks ja ta hakkas endale liha praadima, Milli nägi seda pealt ja leidis, et Indrek ei oska õigesti seda teha, tegi ise liha valmis ja kõrvale kastet ka, hiljem läksid nad
,,Just sina see oledki," vastas Tigapuu, ,,sest kes su käest küsis. Poisid, võtke ta kinni! Andke ta minu kätte!" Aga juba oli Lible käpuli laudade all ja vilksas paigast paika, kuna ta ise karjus: ,,Mina ei ole, mina ei ole!" ,,Oled," ütles Tigapuu ja tahtis hakata põgenikku püüdma. ,,Lase ta olla, mis sa tühjast," peatas teda Indrek. ,,On ju parem, kui vana kõik teab, meil enestel pole vaja seletada." ,,Äraandja peab oma palga saama," ajas Tigapuu vastu, kelle käed oleksid nagu kihelenud. ,,Seni kui ta ise kaasa streigib, las ta olla," ütles Indrek. Sellega oldi üldiselt nõus. ,,Mina streigin kaasa!" hüüdis Lible laua alt. ,,Hea siis küll," vastas talle Tigapuu. ,,Võid laua alt välja tulla. Aga hoia oma nahk, kui sa peaksid klassi minema." ,,Eluilmas ei lähe!" kinnitas Lible nähtavale ilmudes. Nõnda kestis streik endist viisi edasi ja härra Kurlov istus üksinda klassis. Ja kuigi härra Maurus