Eesti uusaeg
seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna
alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka
kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli
mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid.
Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased).
Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna.
Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks
praosti kohstusi.
Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles,
eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel
eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla,
sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra
annaabi.ee 
