Rahvuslik Ärkamisaeg
aasta alanud igati paljutõotavalt: saadeti välja korraga mitu
delegatsooni: Eesti Kirjameeste Seltsi poolt Soome Kirjameeste Selti juubelile ning eesti
seltside ühissaatkond uue keisri Aleksander III juurde. Vastuvõtt imperaattori juures
kujunes eestlastele omamoodi triumfiks. Soodsat olukorda ette nähes esitas C. R.
Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja, kus olid kokku võetud
,,Sakala" suuna nõudmised eestlastele suuremate õiguste tagamiseks. Saadikud kiejutasid
märgukirjadele alla ning see anti keskvõimudele üle. Ainsana keeldus allkirja andmast J.
Hurt, kes polnud nõus palvekirjades taotletud eesti koolisüsteemi allutamisega Vene
haridusministeeriumile. Mainitud küsimuses käis tollal Eestis äge poleemika, nii et kogu
rahvas sooviga seda tõesti esitada ei saanud. C. R. Jakobson aga tembeldas ,,Sakalas" J.
Hurda äraandjaks ning viimasel puudud võimalus ennast kaitsta. Tulemuseks oli J. Hurda
autoriteedi kiire langus. 1881