Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia
Arteri sein on tänu seal
sisalduvatele elastsetele kiududele ka ise elastne ja süstoli ajal, kui veri välja paisatakse, venib see
sein välja. Diastoli ajal elastsuse tõttu väljavenitatud sein läheb endisesse asendisse tagasi ja lükkab
selle tagasiminekuga verd edasi. Kineetiline energia muudetatakse potentsiaalseks energiaks ja
vastupidid. Süstoli ja diastoli vahel ei teki seisakut. Veenide veresoontes pole selliseid elastseid
kidusid ja vere liikumine diastolis võib aeglustuda. Kuna veri on vedelik, mis allub ka oma raskuse
tõttu hüdrostaatilisele rõhule, siis on seistes hädaoht, et veri jääb jalgadesse seisma. Ometi ei juhtu
seda. Miks? Neli põhjust, mis veri jookseb ka altpoolt ülespoole:
1) veeni ümbritsevate lihaste kokkutõmme (liikumisel tugeam) – suruvad veenide peale, panevad
sellega vere liikuma.
2) klappide olemasolu veenide sisepinnal (vt jalaveresoonte pilti, kapid näha)