Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad) 8. peatkk Indrek kis Otstaavlil politseijaoskonnas klas. Viimane oli ta pstnud vallamaksust, eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud, kuigi tal tepoolest polnud raha, et seda maksta. kitselt tuleb Indrekul nlg ning ta suundub sgikohta, kus ka ennist kidud. Seal kurdab proua Kuusik, et hrra Bstri ei ki enam tema juures smas. Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi.
Enamik ksenobiootikuid on elusorganismidele mrgised. Suurte saastunud kohtade ametlik arv on USA-s 12000 (US EPA Superfund) ja Lne-Euroopas ca 400 000, lisaks neile veel muidugi teadmata kohad. 1998 aastal hinnati saastunud kohtade remediatsiooni (puhastamise) kibeks 15-18 miljardit USD. Mdunud aegadest on Eesti saanud pranduseks hulga reostunud alasid. Pinnast reostavaid aineid on mitmesuguseid, neist levinuim on erinevad naftassaadused. Lisaks sjavereostusele on liga hooletult mber kidud ka lihoidlates ja vanades katlamajades. lijke on valatud prgilaisse ja ilma spetsiaalse phjarajatisteta tiikidesse. Saastatud alasid on Eestis loetletud 842, kogupindalaga 87 128 ha. Neist 200-s on peetud vajalikuks tervendustid. Reostustsoon hlmab 2212 ha. Vaid 110 juhul on reostus likvideeritud vi likvideerimisel. Saastunud pinnase ning phja-ja pinnavee puhastamiseks on vimalik kasutada fsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Peamine vahe erinevate meetodite vahel seisneb nende
annaabi.ee 
