Füsioloogia
vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele.
Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel.
N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast
talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga
piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud,
kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse
eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga
rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega).
Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või
liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine