Minu mõtted raamatuga "Tiigri tütar"
Ta ei luba
enesele olla nõrk, ei luba endal nutta.
Ta ei tunne end sobituvat ühessegi keskkonda, tunneb tohutut üksindust.
Isaga elades võtab ta endale tohutu vastutuse hallata kogu nende kodust elu,võtab vastutuse
selle toimimise eest vanuses, mis absoluutselt selliseid oskusi ja sellist vastutust veel ei eelda.
Seejärel soov leida oma ema, mis paneb ta reaalselt tegutsema . See impulss on nii tugev, et
tüdruk on nõus tagajärgedele mõtlemata ohverdama kogu oma füülise kidluse raasukese, mille
kinnine õppeasutus talle pakkus. Võib ainult ette kujutada, millise psühholoogilise mõjuga
võis olla see krahh, kui tema vastleitud ,,ema" selleks siiski ei osutunud. Tema usk sellesse,
vaatamata Torey veenmiskatsetele vastupidises, oli niivõrd suur, et sellele järgnev pettumus
sai sellest veel ainult kordades suurem olla.
Aga kusagilt ammutas Sheila siiski imekspandaval kombel jõudu, et selle teekonna tekitatud
annaabi.ee 
