Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sellest sai Indrek alles siis õieti aru, kui ta preili nime pärast põrkas kokku Tigapuuga, mille
tagajärjeks oli nende lõplik eemaldumine.
,,Mis sa seal lobised?" küsis Tigapuu Indrekult tõsiselt, peaaegu kurjalt, nagu oleks tal õigus
teda käskida, kui see kordas tasakesi: Rimadla, Ramidla, Maridla, Miradla.
,,Ei midagi," vastas Indrek.
,,Kuidas ei midagi, ma kuulsin ju selgesti."
,,Mida sa siis kuulsid? Pääsukese laulu: Midli-Madli, Kidli-Kadli."
,,Ei, ma kuulsin midagi muud," ajas Tigapuu vastu.
,,Aga mida siis, Issand jumal?" hüüdis Indrek, keda Tigapuu kõnetoon ärritas.
,,Ma kuulsin just seda, mis sa ütlesid, ja keelan selle sul ära, kas kuuled," vastas Tigapuu
ähvardavalt.
,,Mis? Sina keelad mul seda ära? Mida? Nimeta ometi kord! Või kes oled sina, et tuled mulle
midagi keelama? Keelamiseks on siin majas teised mehed olemas."
,,Aga näe just mina olen see mees, kes sulle seda keelab: mina, Tigapuu, eesnimega Karl."