Igiliikur
tuntud Eötvösi efekti arvel. Ungari matemaatik ja geofüüsik Lorand Eörvös uuris
teadupärast Maa raskusjõu ilminguid. Nimelt: kui mingi keha liigub Maa
pöörlemisega päripidiselt ida suunas suureneb selle inerts, mis muutub seetõttu
üsna pissut ,,kergemaks".
Massid nihkuvad tõepoolest, kuid nende viimiseks algseisu vajatakse
välist energiat täpselt samas koguses, mis varem "vabanes". Ometi kinnitas idee
autor kidekeelselt : ,,Cõib-olla, võib-olla... Sest kuigi energia jäävuse seadust
peetakse loodusseaduseks, põhineb see siiski ainult vaatlustel. Esimene kelle
õnnestub perpetuum mobilI konstrukteerida, on ühtlasi tolle seaduse
põrmustanud"
Ta otsis oma väidetele tuge koguni seigast, et isegi Nobeli laureaat ja
aatomimudeli looja Niels Bohr hakkas kord füüsika selle fondamentaallause
tõepärasuses kahtlema. Tollal oli raske mõista, kuidas toimub teatavate aatomite
radioaktiivne beetalagunemine
annaabi.ee 
