VETERINAARGENEETIKA
Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et
kromosoomides
paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo
maaramine.
Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika
arenemisega
seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi:
1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast,
kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt
ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta
satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta
emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm
pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke.
2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased
annaabi.ee 
