Kibemaks 20% kaupade vi teenuste hinnalisana Aktsiisimaks eluks mittehdavajalikelt kaupadelt nt .tubakas, alkohol, mootoriktus, % on erinev Hasartmngumaks kasiinos videtud summalt. Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest
hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineerib, iseloomustavad neid erinevaid hingelaade tnapevaselt teldes: valitsevaid mentaliteete ka erinevad vrtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni hinnangul kige lhedasem iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises snavaras kibiv termin, mis thistas sugukonna/himu eliidist vlja kasvanud krgema pritoluga isikute vimu. Thtthelises tlkes aga thendab ta parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest Platon kneleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib mistuslik hingejagu