Kokkuvõte klassitsismist
polnud enam varasemat rõõmsameelsust. Sügav elutruudus lähendas näidendit satiirile. Ja kuigi teos
naeruvääristas otseselt ainult võltsusklikke ja silmakirjateenreid, hakati autorit süüdistama usule
endale kallaletungimises. Komöödia pidavat usku kahjustama, sest õige ja vale usu vahelist piiri
polevat lihtsal inimesel sugugi nii kerge näha, kui teos eeldab. Kirikuringkondade survel keelas
kuningas lavastuse ära. Algas autori võitlus ,,Tartuffe'i" keelust vabastamise nimel. Kibestusest
hoolimata haaras Molière igast võimalusest, et teos lõpule viia ja ette kanda. Toetuse hankimiseks
esitas ta näidendit kõigepealt kitsamates aadliringkondades; kasu oli ka jätkuvast tööst
õukonnapidude sisustamisel, samuti teiste teoste menust. 1669. aastal sai Molière lõpuks loa
,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks.
,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin
kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist