Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel.
1928 Tallinnas ja 1928-1930 Sangastes, kus ta püüdis endale kauni looduse keskele kodu rajada. Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, peamiselt Sangaste maja ehitamise tõttu, kirjutas ta kergemeelselt paljudele vekslitele võltsitud allkirju. Tagajärjeks oli kolmeaastane vanglakaristus, millest kirjanik vabanes siiski aasta ja seitsme kuuga. Kõik see mõjus üksindusse kalduvale Rohule masendavalt; need kibestumis- ja resignatsioonimeeleolud avalduvad ka tema loomingus. Lohutust pakkus seevastu loodus, millega kirjanik pääses vahetusse kontaksti Lõuna-Eestis veedetud suvedel. R.Rohu siiras kaasaminek 1940. a. revolutsiooniga tulenes tema sümpaatiast töötava inimese vastu. Aastail 1940-1941 arendas kirjanik üsna vilgast loomingulist tegevust. Suure Isamaasõja puhkedes kutsus ta võitlusele fasismi vastu. Saksa okupatsiooni esimestel
annaabi.ee 
