Sõjasuvi Ruhnul
Esimene lennuk kihutas madalalt üle laeva
ja viskas kaks pommi. Ahtrikahur jäi vait. Jegorõtšev vaatas üle õla ja nägi laevatekil lamavat punalaevastiklast, kelle
paremast meelekohast nirises verd. Pikalt mõtlemata hüppas ta kahuri juurde, laadis selle ja haaras käepideme, kuid ei
jõudnud veel tulistadagi, kui parda kõrval kerkisid kaks pommiplahvatusest tekkinud vahutavat veesammast. Jegorõtšev
tõsteti õhku ja paiskas veekeerisesse...
Ta toibus suhu sattunud kibesoolase merevee maitset. Aegsasti pealepandud päästevöö hoidis teda veepinnal.
Lennukeid tagasi tõrjuv traallaev manööverdas saare lähedal. Liivasele rannale lähenesid dessantpaadid.
,,Tähendab, meie omad hakkavad ikkagi maale minema,'' mõtles Jegorõtšev kergendatult ja hakkas ranna poole ujuma.
Ta jälgis üksisilmi seersant Hodaki eesmist paati. See oli juba peaaegu rannaliiva jooksmas, kui kaldalt avas tule
raskekuulipilduja
annaabi.ee 
