Parem armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada.
solvanguid, süüdistusi ja hukkamõistu- ilma kaotatud võimeta armastada on nad juba õnnetud
küllalt.
Hirmust valu ees pole suhete vältimine lahenduseks. Isegi korduvad kaotused ja tagasilöögid
armastuses on võimelised varem või hiljem inimese silmi avama ja viima eneseleidmiseni.
Armastusel ei ole loomuomast soovi ehitada meie ümber müüre, seda teeme me ise või meist
mittesõltuvad psüühilised häired ja traumad. Armastuse kibemagus tunne on sedavõrd
tasakaalus, et me ei saa kunagi kindlad olla, kas saabunud õnn kaalub üles valu. Igal juhul
valiksin mina pigem käänulise tee, kus põimub õnn ja kurbus kui lihtsalt suvalise tee, mis
otsejoones läbi elu viib.
annaabi.ee 
