kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon veti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast,
Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja tkeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, lti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tehhi ja ungari keel. 2004. aastal liitusid Eesti Essti liituse baltimaadest esimesena. Euro on Euroopa Liidu hisraha. 1999. aastal vttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkmnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui kibele tulid euro pangathed ja mndid, ka kikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja hendkuningriik) ei kuulunud knealusesse rahaliitu. 07.02.1992 Euroopa Liidu snd 12.06.1995 Eesti, Lti ja Leedu kirjutasid alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga 28.11.1995 Eesti esitas ametliku avalduse EL-ga liitumiseks 13.12.1997 EL-i Nukogu otsustas alustada liitumislbirkimisi Eestiga 13.12.2002 Lppesid liitumislbirkimised Eesti ja EL-i vahel 16.04
Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides.
Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üllatavaid fakte. Tsiteeri kedagi, kes antud teema kohta midagi tabavat enne öelnud. Tutvusta kõne struktuuri. Tuntud õpetus ütleb, et avalikus esinemises tuleb kõigepealt öelda, mida sa ütlema hakkad, siis seda öelda ja lõpuks öelda, mida sa just ütlesid. Jutusta mõni (lõbus) lugu, mis kuulajaid häälestaks. http://majandus24.postimees.ee/3036457/kibele d-konepulti-kuula-kuningannat SISSEJUHATUSEST Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama vaid sõna jõudu, appi võib võtta üllatuslikke vahendeid. („Ajatud lood“ lk 136) HEA KÕNE ALGUS sobib kõneolukorraga, köidab kuulajate tähelepanu, sobib kõneleja isikuga, esitab kõne peamise mõtte, põhiprobleemi. Veel sissejuhatusest Kui sinu kõne on üks paljudest, peaksid hoolega teisi jälgima.
annaabi.ee 
