Iraan
Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida
ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda
ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan
Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas
piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan.
See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks
karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb")
Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun.
Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas
soolaseveeline Urmia järv.
Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Temperatuurid on madalad
annaabi.ee 
