Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
Esiteks suundus ta Kasgarist Khotani ja läbis
teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni [2] ja jõudis
õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna
varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop-Nori
järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Przevalski poolt varemini määratud asendiga põhja
poole nihkunud olevat. [1]
Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete
servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi
vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi
lõunaosa. 2. märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais
tagasi kodumaale. [1]
Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid