Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See esimene äpardunud
kõrberännak andis aga ühtlasi Hedinile kogemusi edaspidiste teekondade korraldamiseks. [1]
Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kasgari, veetis Hedin 1895. a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel
reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895.
aasta detsembris oma teist kõrberännakut. Esiteks suundus ta Kasgarist Khotani ja läbis
teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni [2] ja jõudis
õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna
varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop-Nori
järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Przevalski poolt varemini määratud asendiga põhja
poole nihkunud olevat. [1]
Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896