Teatri retsensioon "Rekvisiitori tähetund"
Alguses
valitses suhteline abitus, tagasihoidlikkus ja kinnised õlad, hiljem muutus näitleja raevukaks ning
äkiliseks toreadooriks või graatsiliseks baleriiniks. Oma pisut koguka kehaga laval ringi karates
suutis Saatpalu oma tantsud väga koomilisteks muuta. Sageli esines erinevatel kirjeldamistel palju
kätega vehkimist ja kandvaid pause.
Kuna Lauri Saatpalu on ka hea laulja, suutis ta suurepäraselt esitada väga erineva kaliibriga palasid:
Eduard Khilist ja Jaan Tättest Rigoletto ning Carmenini välja. Samas säilitas ta lavamehe
kohmakuse jäljenduse ja esitused olid vägagi tragikoomilised. Oma mahlaka baritoniga suutis
pikaaegne laulumees publikut nii lummata kui ka lõbustada.
Üldiselt on ,,Rekvisiitori tähetund" midagi hoopis alternatiivset klassikalisele teatrile. See loob
vaatajais osavõtlikkuse tunde ning Saatpalu lisab sellele oma sarmiga täiusliku lihvi, asetades end
vana unistaja rolli nagu valatult