Venemaa
(lisa2)
Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene
rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja
Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi
vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing
1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid
ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva
vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes
faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel
Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne,
Uural, Lääne-Siber.(lisa2)
Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus
Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa