Tśingis-khaan
Aga tark rääkis, et jumalaid vihastab laste
lugupidamatus vanemate suhtes ja sellast ka müristamine. Küsimusele surematuse kohta
vastas tark, et on palju abinõusid, et suurendada inimese jõudu, ravida ta terveks haigustest ja
kaitsta ta elu, aga ei ole ega pole olnud rohtu, mis teeks teda surematuks.
Khaan oli rahul targa aususega ja lubas täita kõik tema soovid. Tark soovis, et khaan lõpetaks
sõja ja maailmas võiks taas valitseda rahu. Sellega polnud khaaan nõus, sest khaan arvas, et
alles siis kui khaan tapab kõik oma vaenlased saabub rahu. Targal lubati siiski lahkuda ja
minna oma teed.
Tingis-khaan oli vana ja muutus igapäevaga aina haigemaks, ta lamas oma vildil ega suutnud
end liigutada. Ta kuulas kuidas igal hingetõmbel nagu piiksuks hiir, kuid see ei olnud hiir vaid
tema tõbi. Khaanile tuli meelde kuidas ta tahtis vallutada kuni Viimse mereni, kuid juba
Indias ei suutnud ta väljakannatada sealset kuumust, siis ta sonis veel