Alternatsiivsed energialiigid
puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse
kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori
efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning
muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport.
Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe
SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla
1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas
Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest
tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie
SKP madalast tasemest.
Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate
osatähtsus kõrge, baseerudes suures osas põlevkivil. See annab elektrivarustuses