Kehade vastastikmõju, Newtoni seadused
Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga.
Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd.
Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on
ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning
arvutatakse valemiga ρ=m/V. Tiheduse mõõtühikuks on kgm3.
Küsimused.
1. Kas keha mass muutub kui viia keha ühelt planeedilt teisele?
Dünaamika alused. Kehade vastastikmõju. Newtoni esimene seadus.
Kinemaatikas vaatlesime keha liikumist ja ei esitanud küsimust, et miks keha liigub just nii aga mitte
teisiti? Nüüd alustame dünaamika aluste uurimist ja leiame vastuse sellele küsimusele. Kui keha liigub
ühtlaselt, siis miks ta liigub ühtlaselt ja kui keha liigub kiirendusega, siis miks ta liigub kiirendusega?